Saue Tammede nimeline spordiblogi

Minu maailmas saab asju ainult ühte moodi - tööga. Kui midagi tahta, siis tuleb selle nimel tööd teha ja vaev saab tasutud täpselt tehtud töö ulatuses. Niisama proovimise või õnne peale lootma jäädes on ka tulemus tavaliselt vastav. Sama hästi võiksin ju vesiste silmadega voodi jalutsis kõige kõrgemalt abi paluda. Õnnele lootma jääda on mõttetu, on ju olemas vaid halb õnn!

Õnneks on Norras töömeeste maastikud. Siin niisama proovijad väga tõenäoliselt läbi ei löö. Eriti tavarajal. Tavarada on töömeeste distants. Ma olen töömees. Olen teinud palju tööd. Mitte piisavalt, et kõrgetele kohtadele mängida aga piisavalt, et oma masinaklassis hakkama saada.

Homme ootab mind ees tõenäoliselt minu senise elu kõige raskem võistlus. 15,1km ja 770 soist tõusumeetrit. Sisuliselt hakkas ettevalmistus selleks jooksuks peale eelmise aasta Jukolat. Sellest ajast on möödas 15x4 nädalat treeningut. Ca 680 tundi tööd, et need 15,1km ränkrasket maastikku konkurentsivõimelise sammuga läbi joosta. Ühelt poolt olen ma selleks jooksuks paremini ettevalmistunud kui kunagi varem. Samas tunnen, kui palju hädavajalikke trenne on jäänud tegemata. Kahjuks pole enam võimalik neid trenne teha, aeg on otsas. Nüüd on vaja mõtted korda saada ja homme kell 15:00 anda endast 110%. Mina igatahes olen valmis lahinguks ja alla anda ma ei plaani!

Väikene trivia ka muusikasõpradele. Mis lugu kummitas mind tavaraja eeljooksu päeval? Vihjena võin öelda, et see ei olnud koprakarika stiilis "kätte on jõudnud suvi". Antud lugu kuulub vaieldamatult trashmetali suurteoste hulka ja on piisavalt sõjaka iseloomuga, et soisel tõusul sammule särtsu anda.

Muusika teemadel veel jätkates. Norra pole ju kuulus mitte ainult soiste tõusude ja rinnakate naiste poolest. Siin tehakse kõige stiilipuhtamat saatanamuusikat ja tehakse hästi! Selle loo võtaks meeleldi homme metsa kaasa!