Seekord sai kaarti vaadata lausa minut enne starti ja põhjus oli ilmselt selles, et esimesed 3 punkti tuli ise kaardilt leida, abivahendiks kaardi nurgas ca 2 ruutsentimeetrised näidised punktikohtadest. Üllataval kombel leidsin esimese punkti üsna kiiresti ning stardipaugu kõlades olime vähesed, kes kohe liikvele said. Laiama siiski ei hakanud ja ootasime ilusti teised järele ning poolel teel esimesse olimegi mingi 4-5 võistkonnaga koos. Teel esimesse tuvastasin ka teised "peidetud punktid" ning teise otsustasime ringi minna. Areal läks otse, ISC tuli ka ringi. Kuna härjad ees otsustasid tõmbama hakata, juhtus nii, et sõitsime Heiti kohe "musta" ja jätsime ta grupist maha. Kui seda lõpuks märkasime oli juba hilja. Ootasime ta ilusti järgi ja edasi liikusime juba oma tempoga. Areal sai otse minekuga päris viisaka edu, kuid õnneks järgnenud jooksu etapp ei sujunud neil vigadeta.
Meie samas saime valgete laikudega kaardil kasutada eesliikuvate tiimide abi ja jooksu lõpuks olime taas liidritega koos( etapi alguses oli vahe 6 minutit Arealiga). Edasi taas rataste selga ning algas Tulip ehk siis legendi järgi rattaraja läbimine ehk siis Heiti kannatused vol. 2. Esimese punkti saime ilusti koos pundiga ja peale seda väikese peata oleku ajal tõusime isegi korraks liidriteks. Siis tuli aga natuke pikemat sõitu ja lasime kõvematel taas minna. 2 punkti juures tekkinud segaduses ei saanud me aru, et kogu kamp seisab punkti ümber ning tegime "igaksjuhuks" veel mõneminutise kaare enne kui punkti võtsime. Tulipi lõppu sõitmine ei olnud tehniliselt teab mis 
raske kui füüsiliselt Heitile ilmselt metsik. Suure võitlejana tuntud mees siiski ei andnud alla ja võitles vapralt. Ilmselt innustas teda teadmine, et varsti saab kanuuse istuda. Enne seda tuli veel lahendada kiire lisaülesanne, mis seekord oli hokikepi, jalgpalli ja 3 tennisepalli kogukaalu arvamine. Algul pakkusime omavahel igast huvitavaid numbreid aga lõpuks panime kirja 1200 g ning ei saanudki väga palju trahvi. Sealt lahkudes olime liidritest maas 2,5 minutit ja kohaks 5. Kanuust alates hakkas meie võistlus ülesmäge minema, kuna allavoolu jõel olime selgelt kiireim meeskond ning poolel teel 3. kanuu punkti tõusime ISC väikese ebaõnne tõttu liidriks. Sel hetkel hakkas taas koitma, et võit polegi võimatu. Kanuu lõpus olime ISC-ga koos ja asusime jooksuetapile. Alguses ei mõistnud, mida tähendab legendis antud kirjeldus "jooks või ratas". Rattaala juurde jooksmist nägime õnneks liiga hilja, parimat varianti mõistsime alles peale võistlust(kanuu algusest oleks tulnud kahekesi kanuuga punkte võtma minna, 3. mees oleks 2 korda edasi-tagasi kanuu lõppu sõitnud ja teiste meeste rattad sinna viinud. Sealt oleks siis kohe ratastega jätkata saanud).
Järvede juurde jooksul jätsime ISC selja taha ja läksime oma teed. Suutsime järvede suurused ära arvata ning 50 hüppenöörihüpet polnud samuti liig. Järvede vahel joostes tegime paar väikest viga, kuid üldjoontes saime selle osaga hästi hakkama. Jooksul tagasi rattaalasse hakkasime vaatama, mis edasi saab. Avastasime, et viimaseks lõiguks on korraldajad mõelnud vastuvoolu kanuuetapi. Korralik vikat hooaja lõpuks. Pika arutelu tulemusena jõudsime järeldusele, et kahe mehega kanuu liigub vastuvoolu selgelt paremini ning mina lähen joostes punkte tooma ja saame kokku taas kanuu lõpus. Mõeldud-tehtud. Tol hetkel ei osanud arvata, et hoopis kanuu tassimine pool maad on parem lahendus ja sellega oma edu kaotame. Esimesed 2 punkti läksid üsna libedalt, kuid siis agoonia algas. Paari supluse tulemusena hakkasid jalad krampi kiskuma ning maastik polnud ka just meelakkumine. Pidev mädasoos ja mätaste vahel ukerdamine pole just kõige parem krambiäärel olevatele jalgadele. Tänu sellele kadusin pikal etapil ka kaardilt ning tegin mitmeid lisakaari. Pool õnnega sain siiski punkti kätte ja jõudsin võistluskeskuse vahetusse lähedusse Urmost ja Heitist varem. Sain teha veel ühe ujumise ning korraldajate-kaasaelajatega natuke juttu puhuda kui hakkaski mõlade kolksumist kuulma. Juhtunud oli see, mida mina antud hetk ei osanud oodata. ISC ja Vaude olid meie meeste kanuu praktliselt kinni püüdnud ning vähem kui minuti sees asusime viimasele lisaülesandele, milleks 
oli köie abil ca 10 m kõrgusele ronimine, abiks köie sisse punutud aasad. Kuna ronima pidid kaks meest ja Heiti oli üsna läbi, ronisin alguses mina ja siis Urmo. ISC küll alustas paarkümmend sekundit peale meid, kuid oli selgele osavam ja jõudis finišisse umbes 2 minutit enne meid. Vaudet suutsime õnneks edestada ca minutiga ja lõpetasime teisena.Kuna hooaja üldvõiduks oli meil vaid esikohta vaja, siis olime pettunud, et nii vähe enne lõppu ära andsime. Seda suurem oli aga üllatus kui kuulsime, et ISC oli järved vales järjekorras võtnud ning trahvi saanud. Seega kuulus esikoht meile ja kuna Vaude teisena ning Areal 3. lõpetas saime ka hooaja üldvõitu Kiirrongi ees, kes seekord oli 4. Peale mitmeid ebaõnnega lõppenud etappe oli õnn ka kord meie õuel ning sauna sai minna üpris õnneliku näoga.
Jutu lõpuks tahaks öelda mõned omapoolsed imetlused Heiti suunas, kes suutis ülimast raskest seisust juba raja alguses kannatada lõpuni ning võidu koju tuua. Ma olen üsna kindel, et pole palju mehi, kellel oleks nii palju tahtejõudu. Samuti tänan konkurente, kes selle aasta muutsid huvitavamaks, kui eelnevad ning samuti korraldajaid super-ägedate etappide eest.
Seiklussport on lahe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar