25 juuni 2006

Pühapäevased 100 KP-d

Täna joosti Mustla-Nõmmel 100 KP jooks. Hea võistlus heal maastikul ei meelitanud kokku küll kõige esinduslikumat seltskonda, aga kohaletulnud said punkte võtta nii et pea suitses.


Esimene ring oli kõige pikem. Algus tuli mul välja väga ebakindlalt, punkte oli mets tihedalt täis ja numbreid tuli kogu aeg kaardi servast legendilt kontrollida. Lühikesed etapid aga ei andnud kaardi voltimiseks aega. Teise punkti veas ma seda süüdistada siiski ei saa, ei olnud ise kaardis. Kümnenda punkti juures segas kaardilt puuduv siht, paika sain ennast alles augus oleva punkti järgi. Edasi hakkas jooks juba libedamalt minema (numbrid jooksid järjest), enne joogipunkti (38) jäi tõrvatilgaks ainult vanameeste järgi viltu väljaminek 34.-st punktist.
40. punktist läksin tihnikus mööda — punkti oli madalamal ja rohkem põõsa sees kui ma ootasin. Paika pani mind taaskord augus olev võõras punkt. Liblikas oli päris keeruline, mets oli tihe ja reljeef ebakonkreetne. Koperdasin kergelt mõne punktiga, suuremat viga ei teinud. Mööda jooksin ka 52.-st, teeradu oli metsa vahel rohkem kui kaardil. 57.-ga kaldusin veidralt ära, ei saagi aru, kuidas tagasi üle sihi sain.


Reljeefikaardiga jooksmine sobis mulle täna päris hästi. Kaart oli eelmisega võrreldes väga hästi loetav ja seljataga jooksvad kinnipüütud konkurendid motiveerisid kiiret tempot ja puhast tehnikat demonstreerima. 70.-ks punktiks enam neid järel ei olnud. Viga tuli 74.-ga, aga see võttis väga vähe aega.


Kolmandaks ringiks ei jätkunud mul enam ei vaimu ega füüsist. Kõht läks tühjaks, energia sai otsa tõusul 87.-sse. 90. juures seisin sadulas oksa küljes rippuva lindikese kõrval ja ei mõelnud kümmekond sekundit midagi välja. 91.-s lugesin situatsiooni välja, aga läksin ikka esimesena paistvasse punkti. Kõige rumalamad vead tulid aga 97., 98. ja 99. KP-ga — jooksin jälle esimese paistva tähise poole. Õnneks jäi sekundite mäng lõpuks siiski minu kasuks.

On tore, et leidub võistlusi, kus ka mul autasustamist asja on oodata, aga tugevam konkurents oleks rohkem rõõmu teinud. Rain avaldas kõikidele kohalolnutele muljet ajaga 1:41, mina olin teine 1:53:17-ga, Randy kaotas mulle 30 sekundit, Lauri umbes 2 minutit, Hiie 3, Erik ja Riho 4.

6 kommentaari:

Lauri ütles ...

Omaltpoolt ytleks suured tänud jaanile ja timmole väga vinge võistluse eest. Võrreldes eelmise aastaga oli asi ikka palju huvitavam. Kahju vaid, et endal raja esimeses pooles pea täiesti laiali oli ning palju aega kaodatud sai. Raini aega muidugi püüdnud poleks. Loodaks kindalsti ka järgmine aasta midagi sellist joosta.

Anonüümne ütles ...

Jah, oli hea tihe noppimne. Ise ei suutnud ka alguses õiget rütmi leida ja kobistasin 2, 17, 19, 20 ja 21-ga, siis katsusin rütmi korrigeerida (aitas ka okastraati jooksmine teel 24-sse), mis andis positiivseid tulemusi, kuigi eksisin hiljem veel kaardistamise mittemõistmisest 41 ja 52 ning 82-ga. Arenguruumi oli. Ennustan, et ideaalaeg peaks vähemalt 1.30-1.35 kanti tulema. Rain

Anonüümne ütles ...

Jukolal ei käinud teist keegi?

Andreas ütles ...

Jürgen, õnnitlused poodiumikoha puhul ning tänud analüüsi eest! Oli huvitav lugeda. Mul endal õnnestus käia kolm päeva varem samal maastikul ja mõned vaiad maha suruda. Oli kahju, et ei saanud osaleda. Momendil loksun Stockholmist kodu poole. Seljataga 4,5 päevane laager Taanis, Silkeborgis. Eks, see oli ka põhjus, miks mõned potentsiaalsed konkurendid 100kp rallist puudusid. Laager läks hästi. Loodetvasti suudab selle ka kuu aja pärast tulemusse valada. See on tore, et positiivse emotsiooni najal järgneb ka väärt üevaade. Tirige!

Anonüümne ütles ...

Miks siis keegi ei muljeta? Aadill ja Marek olid ju vähemalt poodiumil.

Jürgen ütles ...

Kõik, kellel Jukolast midagi rääkida on, valmistuvad ju siis tihedalt tiitlivõistlusteks. Minul ei ole suurt midagi muljetada — minu nii füüsiline kui ka vaimne valmisolek magasid sellel ööl vist kodus voodis kui keha metsas liikuda üritas. Keskmine pulss oli 166 — minu puhul on see tavaline pigem rahulikumalt sorti neljapäevaku jaoks (vähegi korralikul võistlusel tuleb ikka vähemalt 175 kanti). Kaks väga suurt (>5 min) viga tuli raja alguses ka ja hiljem tuli sobivate rongide puudumisel praktiliselt üksinda orienteeruda.

Rääkida võiks ma hoopis kolmapäevasest Espoo päevakust. Tillinmäki 1994.a kaart oli küll väga hästi jooksult loetav, aga sellega selle voorused ka piirdusid. Ma ei ole kaljudel küll eriline spetsialist, aga mulle tundus, et kolme punkti ei olnud metsa viidud. Kui ükskord tulemused netti jõuavad, siis näeb, kas teised leidsid need üles. Aga ilm oli ülikõva, maastik ka (kaljumikro, nagu sealkandis heaks tavaks) ja suhtumine minu soome keelde sõbralik. Kui juhust on, minge kindlasti.