EMV

Lühirada

Minu jooks jagunes kolmeks erinevaks osaks – stardist kuuenda KPni tegin ära oma suurimad vead, 7-11 KPni jooksin liialt pehmelt, kindlaid variante kasutades ning õigeks jooksuks läks alles teel 12 KPsse . Tegin rajal kaks suuremat viga - 1 ja 6 KPga. Esimesse minnes tekitas nõlvalt paistev tähis nii suurt rõõmu, et kaardi lugemine ununes. Karistuseks 20´´ lisakaar. Kõige rohkem lõikasin näppu 6 KPga, kõik peale punkti läbimise õnnestus perfektselt. Esiteks jätsin täpsustama legendi (kaardilt lugesin, et KP asub orvandis), teiseks jooksin etapi viimase osa kaarti lugemata. Peale 3-4 seisakut ja asukoha korrigeerimist soo juures olin punktis. Karistuseks 40´´. Ülejäänud eksimused jäid 10´´ piiridesse. Kõige rohkem on mul kahju raja keskosas kaotatud sekundidest. Peale suuremat viga 6KPga jooksin järgmised viis etapi liiga kindla peale, liialt kontrollides ja seisatades. Kuigi tehniliselt läbisin need KPd hästi, jäi tugevalt varu agressiivsusest. Viga muutis mind liialt hellaks. Läbisin etapid 7-11 ajaga 6.59. Sander edestas mind sellel lõigul 43´´, subjektiivsel vaatlusel tundus, et ka tema jooksis selle lõigu tehniliselt hästi. Vahemiku 11-finiš liikus hõbedamees ajaga 14.55, mina 15.29, vahe 34´´. See on suhteliselt vägivaldne võrdlus, kuid mulle endale tõestab see seda, et olin siiski võimeline võistlema medalite eest. Kui Sander on füüsilist potentsiaali see aasta mitmeid kordi jõuliselt demonstreerinud siis Silveri ees võtan küll mütsi maha. See oli üllatus, kuid vaadates vaheaegu oli ta igati medali ära teeninud. Mulle siis 4. koht, kaotus Ollele 1.51. kuigi kraapisin vigu kokku 1.40 jagu ei oleks ma suutnud kulla nimel heidelda. Ennast ei ületanud, samas ei vedanud ka alt, seega tubli 4+ neljanda koha eest. Tammede parim! See on tiitel, mida see aasta väga kerge saavutada ei ole.



Teade

Ainsaks eesmärgiks oli kustutada oma mälust 2004. aasta EMV teade. Parimaks ravimiks sai olla ainult võit! Otsustasime juba peale BMV-d, et jookseme Piigastes samas järjekorras, mis tõi Baltikumi hõbeda. Esimene vahetus on alati teatud stressielemendiga ning ka seekord oli enne starti meeldiv surin sees. Võistlus algas minu jaoks hästi. Peale starti leidsin endale meeldiva koha rongi eesotsas. Üllatas, et esimese KP võtsin üksinda, ülejäänud liidrite seltskonda oli õnnistatud ühise avapunktiga. Kõik oli parimas korras, kontakt kaardiga oli hea. 3 KPs olin mul 7´´ edu järgnevate ees, kõik läks positiivselt. 4 KP juures tekkisid mul kaardiga erimeelsused, enne KPd märgitud orvand oli minu jaoks kahtlaselt lohu kujuga...seisak, esimese reaktsioonina lugesin, et olen KPst möödas! Peale kerget lisatiiru oli olukord selge. KP võtsin veel esimesena, kuid selle 45´´ vea ajal oli kogu seltskond jälle kokku kogunenud. Loobusin hetkeks vedamistööst, üritasin lugeda ette, õppida mõned KP numbrid pähe, nautida loodust...krt. kaotatud kontakt kaardiga maksis kohe kätte, järsku olin tee ja sihi ristis...krt. kogu seltskond traavis üle sihi, minul tuli aga hoopis tagasi tuldud suunda minna. Sitt lugu. 7KP (oli ühine) oli minu kaotus esimestele 1.27. Teadsin, et nad ei saa väga kaugel olla. Uskusin, et tehniliselt korraliku sooritusega saan grupi kätte. Peale pikka etappi (mille grupp jooksis vasakult mööda lagedat, mina aga paremalt mööda teed) oli vahe täpselt 1.00. Järgnes erinevate hajutustega etapid, rajad said kokku jälle 12KPs. Kaotasin ühe ebaõnnestunud (tegelikult lihtsalt lolli) teevalikuga 30´´-40´´ ja vahe liidritega oli kärisenud jälle 1.38-ni. Positiivne oli, paistma hakkasid esimesed grupist mahajääjad, nende hulgas Ilves I. Vaatepunktis oli vahe 1.27 ja sellest järgmises punktis juba 1.01. Jooksin lõpu hästi ja korra isegi põrkusin liiderrongiga. Finišis oli vahe väga sümpaatse jooksu teinud Lauri Tammemäega 42´´. Kõige olulisem oli, et andsin vahetuse üle koos Kobrase I võistkonnaga. Hilisemal hajutuste vaatlusel selgus, et kogu esiviisik jooksis sama hajutust ja oli terve raja tihedalt koos. Tõenäoliselt tegi see ka nende püüdmise raskemaks. Samas ei saa ma endale kuidagi andestada 6 KPga tehtud viga. Ei tohi, kontakti kaardiga kaotada!
Mareki ja Erkki näitasid taset, mis ei jätnud teistele palju vasturääkimise ruumi. Hea on selliste tüüpidega koos joosta, kes on valmis võistkonna igasugusest seisust võitjaks tõstma. Tasuks kolmas meistritiitel, 17 meistrivõistluste medal.



Nüüd nädal kergemalt. Üritan võimalikult vähe treenida ja orienteerumise peale mitte mõelda. Nädalavahetusel Jukola ankruvahetus ning siis on plaan jällegi asja sportlikumalt võtta ning tõsiselt suve teiseks pooleks valmistuda.

Täna aga METALLICA!!!