Kangelasi pole meile vaja

Idee Göteborgi minna pakkus aastavahetuse paiku välja Sander. Tal oli seal tutvusi, kes pakkusid välja kaardid ja elamise Sävedaleni klubimajas. Reeglina lõpevat talv Rooti läänerannikul veebruariga, märtsi alguse võistluskalender on juba tihe. Panime endki nädalavahetuseks kolmele võistluspäevale kirja.
Saatus nägi tänavust kevadet ette aga teisiti. Nooremad jöteborilased polevat sellist asja oma elus näinudki. Metsa alla oli liialdamata 10–40 cm lund, linnaümbruse jooksuradadel nägime kannatlike koolitajate juhtimisel liikumas algajate suusatajate gruppe.

Lumeoludest tulenevalt pidime piirduma ühe kaarditrenniga päevas — rohkem lumes joosta oleks jalgadele juba liiga kurnav olnud. Rootsile iseloomulikult olid kõik maastikud klubimaja lähiümbruses, 15 km kaugusele kaardile sõitsime vaid korra, korra käisime autoga ka 5 km kaugusel maastikul. Õhtul jooksime maja juures Björnåsbergeti kaardil valgustatud jooksuradadel (2,5 km ringil) või metsaradadel (piinliku täpsusega kaardile vastavalt lumme sisse joostud). Korra sai käidud ka linnas mustlastega ujumas.

Mõned kaardid

Öjersjö. Tagantjärele vaadates andis sel kaardil kõige suuremaid kiirusi arendada. Tegime igaüks ~1,5 km raja (kaardil minu oma), panime selle maha, vahetasime kaardid ja jooksime teiste omad läbi. Kui Petsi kahekilomeetrine killer välja arvata, tulid päris lahedad ringid. Hoolimata aeglastest kiirustest õnnestus mõni isegi veale meelitada. Aega läks koos punktide mahapanemisega mul 1.31.


Partille-Gunnilse. A2 formaadis kaart Säve oru põhjakaldalt oli meie tavarajavenüüks. Kuigi lõunasse vaatavad nõlvad paistsid maanteelt täiesti lumevabad, oli kõrgemal metsa all lund küll ja küll. 7-kilomeetrise ühisstardi ja hajutusega raja jooksin ma 1.50-ga. Mul oli pikem hajutus ka. Ülimalt ebaselge oli 5. punkti kant. Lõpp pakkus atraktiivseid vaateid orule ja linnale.



(nime ei mäleta). Upplandis Triangelni pesa lähedal läbisid Sander ja Pets väikese ringi (otse 6–12) 1.50-ga. Olevat palju lund olnud. Vägagi. Lauri proovis ka metsa minna, aga jäi lumme kinni ja tuli autosse tagasi. Endal valutas põlv. Umbes kuu aja pärast loodavad nad seal juba võistlusi pidada. Optimistid.




Isiklikult lõppes see laager mulle veidi halvasti, kuna kui keegi meile laagris pealkirjas toodud lauset pidevalt meelde ei tuletanud, kippusid trennid minema pikaks ja väsitavaks. Ja mu vasak põlv osutus allaandjaks, nii et kaks viimast laagripäeva jäid mul päris vahele, laupäeva öösel oli valus isegi voodis külge keerates jalga kõverdada. Asi siiski areneb, suusatada pole probleemi ja teisipäeval sai tee peal lühikese jooksu ka ilma hädata tehtud.