Espana; osa 4

Mis siis vahepeal on toimunud? Noh, rõve töö ikka. Uni, söök, trenn ja nii päevast päeva. Täna on laagri 9 päev. Väsimus on kontidesse pugemas, hommikune uni maitseb järjest paremini. Homme-ülehomme teeme viimased treeningud, need ei saa kindlasti kerged olema. Homme jookseme WRE võistlust, kus eliidi rada on 12,5 km 560 tõusu meetriga. Pühapäeva sisustame kindlasti orienteerudes. Vahepeal saime tunda Hispaania kevade mõnusid. Viis päikselist päeva on oma jälje jätnud – särk on seljas! Täna saabus meile madalrõhkkond, koos vihmaga. Tundub, et peame sellega laagri lõpuni arvestama. Vähemalt ei ole lund. Allpool väike ülevaade tehtud treeningutest.

IV päev – sõitsime 150 km. põhja, et osaleda kohalikul päevakul. Kuigi tegemist oli vabastardiga oli eliidile ette valmistatud korralik 12 km. rada. eriti üllatav oli, et raja keskosas kasutati 1:5000 reljeefikaarti. Mul kujunes sellest raske jõuproov. Sooritus käis üles alla, kohati jooksin väga hästi, samas tegin ikka väga idiootseid vigasid. Reljeefikaardil suutsin ligi 7´ lisakaare teha. Alguse asi. Füüsilise poolega jäin rahule, teravaust ei olnud, kuid jõudsin lõpuni pingutada.




V päev – hommikul jooksime 1500-1700 m. kõrgusel pikaotsa. Vaated olid võimsad. Kohati oli teedel veel vana lund.

Õhtul liikusime Madridi poole, et orienteeruda La Berzosas. Treening, avatud, kuid väga kivisel ja tehnilisel maastikul, kujunes ühisstardi imiteerimiseks. Kõik lõppes sõbralikult.



VI päev – puhkepäev. Tegime väljasõidu Segoviasse. Pärnu suurune linn on üle Hispaania kuulus oma 1. sajandist pärineva akvedukti, uhke katedraali ja võimsa Alcazari kindluse poolest. Õhtul kerge sörk.


VII päev – tegime korraliku orienteerumispäeva. Hommikul jooksin 11,5 km raja Peguerinoses, 1600 m. kõrgusel. Väga meeleolukas treening. Maastik oli hästi läbitav, kuid kohati väga detailne ja tehniline. Õhtul jooksime juba lõunapool Almaroxi maastikul, kus ma laagri avapäeval päevakut jooksin. Seekord sain trenni tunda ka kohaliku „rohelist viirutust“, noh ei olnud väga meeldiv. Tore oli siiski orienteeruda.



VIII päev – hommikul jooksime 1500-1600 m. peal.

Õhtul osalesime aga lühiraja tirimisel, mis korraldati kohalikele ning laagris viibivatele külalisorienteerujatele. Tore oli ennast tehnilisel lühirajal proovile panna. Eriti arvestades asjaolu, et pühapäevane jooks oli pehmelt öeldes ebaõnnestunud. Vajasin tõestust, et suudan ka korralikult joosta. Vaatamata veale 1 KPs ja valutavale kõhule suutsin teha korraliku soorituse. Siiski tehnika kallal on vaja palju tööd teha, just keskendumise vallas on momendil asjad segased.



IX päev – enne võistlust tegin jälle kergema päeva. Vaatamata saabunud madalrõhkonnale käisin hommikul mägedes orienteerumas. Kasutasin treeningus 1:7500 ja 1:10000 kaarte. Üleminek toimus päris hästi. Ma pole vist elus suuremate kaljude vahel jooksnud, kui seda olid 7500 asuvad lärakad. Kuigi kaardipilt on selge, tundub asi maastikul kohati uskumatult keeruline. Ümberringi ainult kivid.



Laagri vimastel päevadel osalesime M. Kronlundi auhinna õistlusel. Võistluse kommentaarid ja kaardid üritab selle nädala jooksul avalikustada. Eestis on lumi maas. Krt. Pool päeva kodus ja juba igatsen El Escoriali taga.