Espana; osa 3

Nii, täna võistlust ei olnud. Oli treening. Hommikul sõitsime üles mägedesse (Peguerinos), kus 4 päeva tagasi oli veel kohati põlvini lumi. Samuti üritasime sinna pääseda eelmisel aastal laagris olles aga ka siis takistas lumi sinna pääsu (teed ei olnudki, see oli üleni lume all). Nüüd saime läbi, sest korralik soojus kuni 17 kraadi oli oma töö teinud ning lumi oli kahanenud.



Hommikune trenn oli pikk jooksuots. Alustasime 1700 m kõrguselt, tasapisi allapoole, siis vahepeal üles ning jälle alla. Jooks kulmineerus lõpus 30 min pideva tõusuga ning ajaga 130 min. Eesti sellist asja ei saa. Kogu selle tõusu jooksul oli ~50 m horisontaalset osa. Näha olevad pildid on tehtud 1700 m peal stardis-finishis. Lõpus lasime verd, oli punasem küll:)



Õhtul orienteerumine La Berzosas. 8,2 km. Mina jooksin rahulikult, aega läks 70 min. Oli korralik kaljumaastik, tehniline, samas aluspind kohati suhteliselt hästi joostav. Väga meeleolukas päev oli.
Eelmine aasta olime samas kohas laagris ning tegelikult ei teadnud me paljudest headest maastikest, mis siin täitsa lähedal on. Kahju. See aasta oleme rootslase Per Sterneri organiseerimisel ning kõige olulisem on see, et on korralikud kaardid korralikel maastikel ning ka punkti lipikud on kõik metsades. Kaif. Ei ole mingit leiutamist nagu tavaliselt, et kas olen ikka õiges kohas.
Ühesõnaga – kõige olulisem on paigas. Meie ülesanne on ainult tirida.

Laupäeval oli päevak, mille peasponsoriks oli Shell (otsi pildilt tähist!). Homme paneme ka võistluse kaardi välja.