Täna hommikul viis abitreener koondise noored Sandri ja Jürgeni metsa talvega kulunud orienteerumistehnikat lihvima. Nagu kaarditükkidelt näha, maastikuga meid ei hellitatud. Vähemalt isiklikult valmistas Voose mulle positiivse üllatuse — aastaid tagasi eelmine kord sel kaardil jooksmisest oli mulle meelde jäänud vaid hull võsa ja totaalne eksimine, aga seekord päris korralikus lumes sumbates jätkus lugemist just parasjagu.
Trenni alustasime Vetlas, kus läbisime treeneri otsesel juhendamisel (ligi tunni ajaga) 4,8 km pikkuse SG98 (?) H21B raja. Siis viis auto meid Voosele, kus igaüks pani maha ~2km raja, misjärel vahetati kaardid ja üritati kingipaberiribad taas üles leida. Päris sajaprotsendiliselt edukas see just ei olnud, aga esimese korra kohta piisav. Treeningtunde kogunes 3.Oli tore laupäev.
4 kommentaari:
mnjah, voose kant on mulle samuti noorusajast tuttav ja tekitab siiani painajaid unes;) Ise sai samuti see nädal natuke lumes sumbatud ja päris lahe oli, pärnumaal siis see juhtus.
lõunaeestlasena ei ole voosel vist jooksnudki. või kui olen, siis ei saa mu halb mälu vähemalt negatiivseid mälestusi meenutada, nii et tundub päris pandav koht olevat.
"Pandavaks" võib seda maastikku nimetada küll. Kaart on muide 1:15000 ja h=5m, nii et kui Kalle Kalm sinna peale lasta, leiaks ta augukesi ja tipukesi päris kõvasti juurde. Ega üks meist ilmaasjata kohe alustuseks 10-minutist viga ei teinud.
ei ole kaarditrenniks kõikse parem see voose, reljeef on umbluu. kuid pealinna oludes siiski palju parem kui Jüri või Jägala.
Postita kommentaar