o-ringen

Neljateist aastase vaheaja järel võistlesin O-Ringenil, 1992. aastal saavutasin H14B klassis üheksanda koha. Enne Rootsi sõitu otsustasin, et võistlen ainult kolmel päeval. MMi silmas pidades ei olnud mõistlik ennast liigselt kurnata. Lisaks on Hälsinglandi maastikud Jüütimaa omadest totaalselt erinevad. O-Ringeni maastikel oli võtmesõnadeks tempovahetus ja täpisorienteerumine. Enamus metsast oli kaetud ühtlase kivikülviga, mille vahel tuli leida võimalikult hea jooksu trajektoor. Kivide vahele ukerdama jäämine tähendas suurt ajakaotust. „Kodust“ maastiku leidus ainult esimese, teise ja viienda päeva võistluskeskuse vahetus läheduses. Mõeldes MMile oli eesmärgiks tunnetada võistluspinget, joosta 15000 kaartidega ning leida hea orienteerumisrütm.

„haamer“
rada 12,56 km, 23KP, aeg 95.45, 40. koht
Ebameeldiv pinnas nõuab stardist alates liialt tähelepanu, kontakt kaardiga jääb tagasihoidlikuks. Enne esimest KPd üritan ennast vägisi kaart suruda, kuid lõpuks on ainuke mõistlik lahendus ikkagi kindlale objektile välja jooksmine. Nutune algus. Lisan kerged kaared 3 ja 4 KPga. Pärast alguse vapustusi pääsen liikuma. Kuni 12KPni liigun hästi. Pika etapi jooksen vasakult. Olen ise lahendusega rahul, kuid mulle üllatuseks joostakse kiiremad ajad paremalt mööda teed (liivane!). 11KPsse ronimine oli kogemus omaette. 12KPs olen 17 kohal, joostud 56´. Minu jaoks oleks seal võinud võistlus lõppeda. Edaspidi olin ebakindel (nõlv enne 13KPd) ja lihtsalt väsinud (20 ja 21 KP). Alates 70´ hakkasin väsima, raja lõpp möödus juba „haamri“ all. Viimase väikse paunaga andsin väsimusest tingitud vigadega ära ligi 4´. Füüsiline nõrkemine enne MMi tavarada oli halb märk. Üheks põhjuseks kindlasti liialt varajane hommikusöök (ligi 5h enne starti) ning palav ilm. Samuti jooksin enne starti terve starditee, O-Ringenile omaselt oli see ligi 4km pikk. Aga siiski, oli see ebameeldiv kogemus.

O-Ringeni I päev, S-13KP
O-Ringeni I päev, 13KP-F

„nullauto“
rada 4,75 km, 18KP, aeg 33.22, 31. koht
Olen esimene startija. Ligi sada meest minu järel metsa tormamas. Maastik oli avatum ja vähem kivine. Mulle igati sobilik. Esimesed viis KPd jooksen ilusti. 6KPst jooksen 5m. kauguselt mööda. Kõik laabus ilusti, kuid enne KPd muutusin hooletuks. Nägin tähist vasakul...30´´ lisakaar oligi reaalsus. Pika etapi lahendan paremalt. Liidrid jooksevad vasakult selgelt kiiremini. Suurim eksimus tuleb 10 KPga. Olen enne KP piirkonda ilusti kaardis, tõstan tempot, kõik tundub ideaalselt sujuvat. KP läheduses muutun aga ebakindlaks, minust paremale jääb suur kalju, loen ennast kaardil kohe suure „kammi“ juurde. Peale paari tiiru ja kahte vale KPd, saan aru, et olen valel kõrgusel. Enne oma KPd väänan veel kergelt jalga. Traditsiooniliselt lähen järgmise KPga kohe viga parandama, õnneks püüab suur kivi mind enne suuremat viga kinni. 12KP võtmisega jätkan rabelemist. Tasuks jällegi paarikümne sekundine lisakaar. Tehnilise pesa (13-15) jooksen hästi, kahjuks loen 15 välja minnes kaarti valesti – alla! Lageda peal saan alles aru, et olen liialt kõrgust kaotanud. Selles konkurentsis seda ei andestata. Võitlen lõpuni. Kaotus võitjale on hirmuäratavalt suur (4.57). Samas on teada, et 100 mehe hulgast leidub mõni riskialdis kellel kõik õnnestub. Samas peab siinses konkurentsis riskeerivalt jooksma. Rahuliku ja kindla jooksuga ei saavuta samuti midagi. Kindlasti parem sooritus, kui esimesel päeval. 10KP veast oli kahju, tegin liiga järsult ja kiirelt valearvestuse, 5-10´´ seisak oleks mind veel päästnud. Rabelemine ei aita!

O-Ringeni III päev

„diisel“
rada 12,14 km, 23KP, aeg 87.40, 36. koht

Parim jooks O-Ringenil. Hädas olin tehniliste punktide läbimisega. Kolmes kohas (2, 3 ja 9KP) seisin KP objekti kõrval, kuid ei suutnud ilma lisakaarteta tähiseid leida. Lisaks eksimus 7 KPga. Jooksin punktist vales suunas välja, kogu energia läks enda õigeks kangutamise peale. Peale kivikülvi ei saanud tippudest ja soodest enam midagi aru. 2´ jälle raisus. Samas olin kolmandaks päevaks maastikuga paremini kohanenud. Olen rahul pikkade etappidega. Kuigi lõpus külastasin kahel korral valet KPd (17 ja 18, igapäev raja lõpuosa mustas tähistest!) ja teen joomiseks asjatu lisakaare (peale 18KPd), surun lõpuni. Füüsiliselt olin palju parem, kui esimesel päeval. Kuid lühirajal tunnetatud kiirust ka ei ole. Liigun ühtlase diisliga. Kujutan ette, kuidas liidrid kividest vabasid alasid läbi kihutasid. Seda kiirust ei olnud. Kokkuvõttes rahuldav tavarada, mis aga tippkonkurentsis palju sõnaõigust ei andnud. Järjest rohkem hakkan kiviste maastikkudega harjuma, kuid siiski on raske korraga jälgida kaarti ja maapinda. Kohalikud seda kuidagi suudavad!

O-Ringeni IV päev, S-9KP
O-Ringeni IV päev, 10KP-F

O-Ringen näitas selgelt, et lisaks arvestatavale jooksuvormile on Skandinaavias läbilöömiseks vajalik ka tugev üldfüüsiline põhi, kivide vahel turnimiseks ja hea kompassi tunnetus ning üldistamisvõime. Ka parima tahtmise juures ei ole võimalik kõike kaardi pealt välja lugeda. Tuleb osata palju asju vahele jätta ning näha ainult olulist. Usun, et Rootsis veedetud nädal tuli vormile kasuks. Koju jõudes osalesin Harku järve jooksul (6,4km) ja saavutasin uue isikliku rekordiga 21.09 9. koha. Seega ei ole ma halvemas vormis, kui eelmised aastad. Kahjuks on viimaste treeningnädalatega hakanud vana kanna vigastus tunda andma. Olen kanna nii halvasti ära hõõrunud, et tekinud on põletik, mis jooksmisel teeb kohati ebameeldivat valu. Loodan siiski, et suudan käepäraste vahenditega vigastust kontrolli all hoida. Ei usu, et selle pärast minu tulemused kannataks.

Järgmine võistlus – MMi tavaraja eeljooks. Kas nüüd või mitte kunagi!

Tulevased SuperElite´i võitjad.

Võru-Tartu

Perse läinud jungade MM ja niisama lebotamise karistuseks otsustasin täna oma keha veidi kiusata ja võtsin ette jalgrattal teekonna Võru-Tartu. Kuna mulle mööda maanteed sõita ei meeldi valisin teekonna marsruudil Võru-Ihamaru- Vastse-Kuuste-Uniküla-Roiu(Vooremägi)-Tartu.
Kuna eile sai törts pidu ka pandud, polnud algus just lihtsate killast. Siiski sain pooletunnise sõidu järel viimased mürgid kehast välja ning masina korralikult tööle. Edasi oli juba lapsemäng, kilomeetrid möödusid justkui linnulennul. Ainsaks kergeks probeleemiks oli ilgelt treppis viimane kruusatee lõik Vooremäe juures mingi 4-5 km ulatuses.
Aega kulus 4 planeeritud tunni asemel 3.26, milles sees ca 5-6 min puhkust(Vastse-Kuustes poes käik ja Vana-Võru maantel hetkeline seisak kaardi vaatamiseks). Enesetunne oli hea ja väsimus tuli peale alles pärast sõitu.
Emotsioonid on igatahes head, annab motivatsiooni edasipidigi rattaga täristamiseks.

JWOC 98

Kaheksa aastat tagasi selgusid juunioride maailmameistrid šampusepealinnas Reims´is. Elades kaasa Mihkli, Timo ja Markuse teate triumfile, meenusid koheselt aastatetagused sündmused. Vaatamata kesistele tulemustele individuaaldistantsidel tundsime teates hetkeks poodiumilõhna. See oli fantastiline tunne ja tekitab hea emotsiooni ka täna. Peale esimest vahetust olime 5. kohal, kaotust liidrile (T. Gueorgiou!) 35´´. Teises vahetuses langesime seitsmendaks ning kaotasime kontakti liidritega, kuid kolmandast kohast lahutas meid 9´´. Ankrumees hoidis poole rajani lootust kõrgel, joostes kohtadel 4.-6. Kahjuks vajus siis kaardimajake kokku (kaardil 8-9 KP rajoon). Lõppkoht 15., seda pettumust aitas leevendada ainult banketil horvaatide poolt serveeritud „titanicud“ :)

Maailmameistriks tuli Rootsi, kooseisus Rikard Gunnarsson, Mats Troeng, Håkan Peterson. Mida ütlevad need nimed meile täna? Tõenäoliselt peale M. Troengi on teised enamusele tundmatud isikud, vaatamata sellele, et H. Peterson on 2002. aasta EMi sprindi meister. Ma loodan, et ajalugu ei kordu ning värskete ilmameistrite nimed figureerivad veel aastakümneid tulemuste tipus.

Mulle ka meeldis see MM. Lühiraja 18. koht jäi JWOC-il minu parimaks. Eriti magus on täna neid protokolle vaadata, kuna nii eeljooksus, kui ka finaalis õnnestus mul nülgida Anders Nordbergi skalp. Tegu, mida täna on äärmiselt raske korrata.

Teate I vahetus. Rada 6,94 km, aeg 43.59

MM-i laager

26.-30. juunini osalesin koos teiste koondislastega MMi ettevalmistuslaagris. Laagripaigaks oli valitud Kesk-Jüütimaal asuv Silkeborg. Lisaks tulevaste võistlusmaastike lähedusele oli ka enamus treeningkaarte kompaktselt ümber elupaiga. Väga positiivne lahendus, lisaks võidetud taastumisajale saime treenida praktiliselt MM-i paralleel maastikel.
MM-il stardin tavarajal ja sprindis (loodetavasti ka teates). Lähtudes sellest oli minu peamiseks eesmärgiks joosta võimalikult palju 15000 kaardiga, tavarajale sarnanevatel maastikel. Kindel plaan oli teha kaks spetsiaalset sprinditreeningut. Kokku jõudsin laagris teha 9 kaarditreeningut, millest kõige olulisemad olid neli – kaks lühi- ja üks tavarada ning kahest jooksust koosnenud sprinditreening. Lisaks põhitreeningutele mahtus kavva jooks reljeefikaardiga, joonorienteerumine, kompassiharjutus jne.

Teisipäev, 27.06
Lühirada vol 1. Rada 6km, 23KP, 42´. MM-i tavarajale sarnanev maastik. Kõrgete ning järskude nõlvadega pöögimets. Enamuses väga hea läbitavusega, vaheldudes tihedama kuusemetsaga. Tihe teedevõrk. Jooksin 15000 kaardiga. Hästi kulgenud jooksu jäid varjutama kaks teevaliku viga (11 ja 23 KP) ning üks „sõge rabelemine“ (12 KP). Juba esimene testjooks näitas ära, kui oluline on jälgida kõrgusjooni. Juba 2-3 joonega (h=5m) orvandit on tihti targem vältida. Lisaks tuleb teatud liiki rohelist karta nagu tuld. Selle sisse ronimine ei lõppe hästi – kõrge alustaimestik, okaspõõsas, nõges ja muud ebameeldivad loodusimed, pidurdavad oluliselt jooksutempot. Ladus jooksmine ja teevalikud on aga tulevase MMi võtmesõnad.

lühiraja maastik

Kolmapäev, 28.06
Lühirada vol 2. Rada 5,7km, 19KP, aeg 46´, kaart 10000. MM-i lühirajale iseloomulik maastik. Võrreldes vol. 1-ga oli kohati tegemist totaalselt erineva metsaga. Raja algus (1-6KP) kulges tammemetsas, kus pidi palju kummargil jooksma. Tihedad ja madalale ulatuvad tammeoksad tegid jooksmise ja õiges suunas liikumise keeruliseks. Lisaks oli maapind kaetud kanarbikuga, meenutas kohati Norra maastike. Raja teine pool oli jällegi peamiselt kuusemets. Võrreldes esimese päevaga olid kõrguste vahed väiksemad, kuid orvandite süsteem tunduvalt detailirikkam. Reeglina on Taani maastikud tehniliselt lihtsad, kui püsid pidevalt kaardis on kõik elementaarne. Keeruliseks läheb siis, kui tempo tõuseb liiga kõrgeks või kaob keskendumine. Ma sain valusa õppetunni 12KPga. Kõik tundus klappivat, kuid „õigete“ orvandite vahelt ma küngast ei leidnud. Ükskõik, kuidas ma oma kaarti ei sättinud tundus, et oleksin nagu õiges kohas. Kõik paistis nii sarnane, et raske oli ennast täpselt määrata. Ainsaks väljapääsuks oli joosta kindlale objektile, milleks sai lõunapoolne tee. Selline peata olek maksab nii kiirel maastikul valusalt kätte. Tundub, et jõudsin esimeste jooksudega juba 15000 skaalaga liialt ära harjuda.




Neljapäev, 29.06
Tavaraja treening. Rada 11,7km, 20KP, aeg 69´. Tarvo oli ettevalmistanud suurepärase, ohtralt teevalikuid pakkuva raja. Sellest kujunes laagri tähtsaim treening. Üritasin selleks valmistuda, nii nagu oleks tegemist MMi tavaraja eeljooksuga. Maastikuks hästi läbitav, peamiselt pöögi-kuuse segamets. Järskude ning sügavate orvandite skeemiga. Jubeda tumerohelise (lehtpuu võsa) ning pisut leebema helerohelisega (peamiselt kuusenoorendik). Peale raja alguse ebakindlust suutsin leida hea kontakti kaardiga. Usun, et tegin enamuse teevalikutest hästi. Võtsin igas punktis endale teatud aja, et kõik rajameistri trikid läbi näha. 13KPs nägin 3´ varem startinud Erkkit. Ma kohtusin temaga rajalõpu osas pidevalt, kuid me ei jooksnud ühtegi etapi sama trajektoori kasutades. See oli naudinguline kogemus. Etapivaliku paremaks teostamiseks üritasin pikematel teelõikudel võimalikult palju ette lugeda. Sellest oli abi. Tahan oma mõtetes säilitada iga sekundi sellest jooksust, sest sarnane sooritus viiks mu tavaraja finaali. EMi fiaskot silmas pidades oleks see juba väike võit.

tavaraja maastik

Reede, 30.06
Ǻrhusi kohal oli tunda kärsahaisu, koondise sprinterid soojendasid rehve. Väga plahvatuslik oli „vanaisa“ Aadli. Kündis pool kohalikust botaanikaaiast üles.
Esimene rada 3km, 15KP, aeg 15´. Avatud park, botaanikaaia atraktsioonide ning tumeroheliste metsatukkadega. Kuigi MMi sprint joostakse peamiselt hästi läbitavas metsas on seal suure tõenäosusega ka mõned lõigud sarnast lagedat parki. Oluline oli endale sprinditingmärke meelde tuletada ning vältida sprindile iseloomulike „lõkse“. Parema efekti saavutamiseks jooksin mõlemad sprindi trennid intensiivselt. See andis võimaluse langetada kiireid otsuseid ja eksida valikutega. Suurima vea tegin etapiga 7-8. Vasakpoolne variant on selgelt lühem, tõenäoliselt ka kiirem.
Teine rada 3,2km, 17KP, aeg 23´. Esimesest rajast tunduvalt erinevam. Rada kulges peamiselt äärelinna elamute vahel, kuid sisaldas viimaste punktide näol ka tavaorienteerumise elemente. Palju erinevaid teevalikuid, palju sprindile iseloomulike tingmärke, palju „lõkse“. Perfektne treening. See on asi, mida iseseisvalt kodus harjutada ei saa. Ning iga meeter selles treeningus täitis oma ülesannet. Üritasin tempot veelgi tõsta ja võimalikult palju ette lugeda. Rajameister oli tasemel. Kui reeglitest rangelt kinni pidada siis minu tulemus läheks tõenäoliselt tühistamisele. Teel 14 KPsse (otsi kaardilt risti) ületasin heki, mis oli kaardile märgitud keelava tingmärgiga. Lisaks olin paaris kohas teevalikuga hädas. 9 KPst jooksin juba välja, kui otsustasin ikkagi teise varinadi kasuks. Lisaks läbisin ühte elamukvartalit kolm korda, oli küll tuttav tee, kuid kardan, et viimane kord oli liiast. 12KPst oleks pidanud kohe suure tee peale minema.

Silkeborgi laager oli üks paremini organiseeritud laagreid, kus ma kunagi käinud. Kõik toimis nagu kellavärk. Eriti oluline oli, et Tarvo (ja Olle teise sprindi rajameistrina) suutis igaks treeninguks spetsiifilise harjutuse ette valmistada. Tehnilise suutmatuse või maastiku mitte tundmise taha seekord pugeda ei ole vaja. Selle 9 treeninguga võtsime sealsetest võimalustest praktiliselt maksimumi. Laager oli harjumatult intensiivne (iga päev testjooks), kuid läbi nende katsumuste ongi kõige lihtsam maastiku eripärasid omandada.

Tänasega on minu MMi stardini jäänud 24 päeva. Esimesed 10 päeva on plaanis harjutada Põhja-Eestis, kasutades ära Nõmme-Harku metsa. Kavas pikemad krossid, tõusud ja pikad lõigud. Seejärel siirdun 14. aastase vaheaja järel O-Ringenile. Tõenäoliselt ma seal kõiki päevi ei võistle, kuid võistluspäevadest kujunevad MM-i peaproovid. Vahetut enne MMi on plaan põigata korraks Lõuna-Eestisse, äkki isegi joosta Obinitsa kandis.

Olle ja Sander lühiraja teekondi arutamas.