11 juuli 2010

jo jo jo rahvas, kruvime kütet juurde

Peale Bulgaaria tavaraja kvalifikatsiooni kuumahaamrit ma mõtlesin, et kuidas selliseks šokiks ennast ette valmistada. Nüüd siis pakub emake loodus fantastilist võimalust kuumuses treenimiseks ja ma kasutan seda võimalikult palju. Nädala sees see mul siiski kõige paremini ei õnnestunud, trennid jäid siiski õhtusse ja hommikusse, kui oli natuke juba kergem. Nädalavahetusel aga tegin mõlemad päeva põhitrennid keskpäeval, et oleks võimalikult kuum. Kui eile oli selline meeldiv 27 kraadi, siis täna lajatati 31 kraadiga lagipähe.
Eile startisin Vehmaas Albin Stenroosi mälestusjooksul. Teist nädalavahetust järjest startisin lasterajale. Nimel pakuti peadistantsina poolmaratoni aga see oleks liiga kurnav olnud ja startisin reklaamitud 10,5km distantsil. Kahjuks oli jooksu tase masendav. Alates stardipaugust jooksin üksi. Siiski aitas kaasa teadmine, et on võistlus. Sellise kuumaga oleks niisama tempokrossi joostes tõenäoliselt mingil hetkel alla andnud. Lasin sellise mugava tempoga. Kartsin väga ärakukkumist. Jooksin korraldajate prognoosidest kiiremini ja joogipunktis nägin vaid kuidas lauda püstitatakse. Tuli leppida kuivalt jooksmisega. Raja teine pool läks enesetunne üha halvemaks aga õnneks 10km on piisavalt lühike, et finiš tuli ennem vastu kui asi väga hapuks läks. Sellise ilma, suhteliselt raske rajaprofiiliga, 3,5km kruusatee ja lõpus 4km vastutuule kohta jään välja joostud 37:35ga (10,6km) rahule. Keskmine pulss jäi 169 peale, mis on jooksuvõistluse kohta väga madal. Eks pingutus oli ka selline, kui raskeks läks, andsin natuke järele. Tulemus igatahes annab mulle lootust, et vigastusepaus ei jätnud kõige sügavamat jälge ja 4 nädala pärast jooksen 5 elu parimat jooksu!

Fantast trenni tegin aga täna. Trenni eesmärk oli harjuda kuumaga. Tagantjärele tundub, et täna veel ei harjunud. Soojenduseks jooksin Turu kolmapäevakute 8km-se raja ning lõdvestuseks 10km rahuliku jooksuotsa päiksepaistelisel terviserajal. Ränk treening oli. Avakalju läheb päikese käes kuumaks. Kuumus tuleb alt ja ülevalt. Tapab. Korralikud tõusud mööda avakaljut. KUUM! Soojendus lõppes juba haamriga ja edasi oli ainult autopiloot. Enne jooksuotsa jõin liitri vett, siis 3-4km oli suht OK ja siis jälle HAAMER! Kaks haamrit ühe trenni jooksul. "Uus tase selles vallas, uskumatu kui vuntsideta Siim Kallas!" Õnneks olin trenni planeerinud nii, et selle lõppedes sai ujuma. Muidu oleks vist haiglas ärganud. Kõik inimesed vedelevad vees ja joovad õlut ja siis üks hull jookseb. Õues 31 kraadi.

Tapjaavakaljumaastik!!!


Neljar! Tulemus tühistati, kuna ei leidnud 7. punkti üles. Vestlustest rajameistriga selgus, et ta oli viinud selle kuhugi idapoole metsa. Ta ei tunnistanud oma viga, jäi endale kindlaks. Tehnika ei valeta. Ka viimane punkt oli vales kohas. Masendav kogemus. Maastik iseenesest oli super.

10 juuli 2010

people are people

Sedakorda siis selline areng...

Depeche Mode aastast 1984

A Perfect Circle aastast 2004

05 juuli 2010

Country and western

Soojenduseks törts rulasõittu ja kantrimussi!
5 nädalat on aega, et tuhast tõusta. Impossible is nothing!
Eelmine nädal tegin ka mõned kiiremad stardid. Kolmapäeval jooksin klubi maastikutestjooksu. 6,2km läbisin ajaga 27:57. See on küll praeguse seisuga klubi rekord aga see ei maksa midagi. 27 juulil plaanin vähemalt minuti sealt ära hammustada. Enesetunne ja minek oli niivõrd kehvad ning vormi ma alles lähen.
Laupäeval osalesin Kisko Triatlonil. Valisin laste- ehk lühema raja. Distantsin olid 500m ujumist, 21,5km ratast ja 5,3km jooksu. Võistlust vürtsitasid 27kraadi sooja ja raske rada. Ujusin standartselt 20min/km ehk startisin tagareast ja veest tulin välja ajaga 10:13. Vahetusalas kohmerdasin natuke liiga kaua. Ei saanud särki selga jne. Aega läks 2:01. Rattaetapil panin kohe leekima ainukese käiguga, mis mul on. Täiskiirusel. Võtsin oma uhiuuesti Helkama Kulkurist välja kõik, mis sai. Ja sai palju. 80 eurose matkarattaga paarituhandeste temposõidurataste vastu on ka võimalik imesid teha, kui vähegi meest taga on. Igal möödasõidul lasin ka kella, mis mul praktiliselt lenksu küljes on. Rattarada oli raske, pakkudes pikki tõuse ning samas ka pikki laskumisi. Laskumistel jäi mu ratta 7st käigust selgelt väheks. Siiski sain oma PB kirja 58km/h. Rattaetapil üllatuslikult tõusiin julgelt 10+ kohta ja aega kulutasin seal 40:23. Rattalt jooksule oli mul kerge üle minna. Kiiver peast ja leekima (vahetusele kulus 29sek). Aja kokkuhoiu mõttes oleks ju võinud ka kiivriga joosta aga tundus mõttetu või mis. Jooksurada nagu ka rattarada algas korraliku tõusuga ja jätkus samas rütmis. Jalad olid pööraselt rasked. Kuskil maal tuli vastu liider, kelleks üllatuslikult oli naine ja kes jooksis pöörase tempoga. Jõuetu tunne tekkis. Jooksin terve aja hirmus, sest vahetusalast väljudes olid minuti sees seljataga kaks klubikaaslast. Jooksurajal võtsin veel mõned skalbid ja lõpetasin päeva parima jooksuajaga (19:26) kokkuvõttes kuuendal kohal. Võitjale/naisele kaotasin mingi 8 minutit umbes või midagi. Pöörane. Triatlon on tõsiselt lahe spordiala!!!
Tyylipyörä! Sellisega kütavad ässad triatlone!!!

Pühapäeval mõtlesin teha tõsise orienteerumisstardi. Kahjuks laupäevane triatlon ja pööraselt kuum ilm nullisid kogu ettevõtmise. Joosta jõudsin 4 punkti ja siis läks edasi kulgemise peale. Lõpetasin 6,5km raja ligi 45 minutiga ja 4 minutise kaotusega võitjale.

30 juuni 2010

Rock me Amadeus!!!

Kellele ema, kellele tütar, kellele mõlemad?

Ema

Tütar