Pirullista vauhtia

Selliseid uudiseid siis kohaliku tähtsusega lehest.

Lisaks veel üks kaart, mis kajastab minu ebaõnnestumist kohaliku tähtsusega võistlusel. Üllatavalt keeruline maastik oli!

Kas see ongi põhi!?

Ei tea! Ma kardan, et siiski mitte. Aga üllatav on see kui laastavalt võib 2 ja pool nädalat ilma treenimata ühele kehale mõjuda. Eriti lihastele. Kirsiks tordi peale jooksin ettevalmistamata kehaga suhteliselt aktiivse sammuga Jukolal teist vahetust. Sellest jooksust taastumine võtab ikka palju aega. Esmaspäevast kolmapäevani olid mul kehas kõik lihased väga valusad. Masendav.

Jukola ise oli FUN! See oligi orienteerumine. Õnneks lubasid lähtepositsioon ja võistkond sea täiel rinnal ilma lisapingeteta nautida. Startisin teisele vahetusele 1031. mehena. Mingitel segastel põhustel eeldasin, et mehed kõik orienteeruvad ja ma tiksun vaikselt mööda rongi üles. Viga. Orienteerujad jooksid minust 1000 kohta eespool. Esimese punktiga siis väänasin oma vea ära ja ülejäänud rajal suutsin suuri pirakaid vältida. Kui segaseks läks, seisin jne. Kohati nägin oma silmaga kuidas 100+ meest teevad viga. Otsivad punkti kuigi punktini on 300m minna. FUN! Ma ei hakkanud neid aitama, las poisid möllavad.

Esindustiim, mille ankur ma pidin esialgu olema lõpetas kohal 22. Viimane vahetus läks metsa kohal 15. Oleksin huvitava jooksu saanud. Kahju! Järgmine aasta oleme kindlasti tugevamad ja saan loodetavasti ka oma võimaluse.

Peale Jukolat kasutasin võimalust ja põgenesin eksiili. Resideerun Soomes ja õpin orienteeruma. Algus on vaevaline. Enamus keskendumist läheb jooksmisele ja vigastusest taastumisele. Jalg kannatab praegu ainult maastikujooksu. Siis teen seda. Olen päevakuhunt. Kuntorastikuningas!

Jukola 2. vahetus minu moodi!

Teisipeävak!

Kolmapäevak!

Ma olen tagasi!

Täna käisin jooksmas. Jalg on veel hell ja väsib kiiresti aga joosta oli siiski fantastiline tunne. 25 minutit puhast naudingut.

Homme soome, ülehomme maailm!

liha surm

Alustame rõõmsama noodiga! Sellise postkaardi leidsin Primorsko linna pealt. Nii näevad kohalikud elanikud oma rajooni.

Usinamad lugejad teavad, et vigastasin vasaku jala säärelihast EMi teatejooksus. Sellest ajast on omajagu vett merre voolanud.

Esimese hooga oli küll jalg väga valus aga hakkas imekiiresti taastuma. EMilt koju jõudes kõndisin juba ilusa sammuga ning esmaspäeval ja teisipäeval õhtustel jalutuskäikudel sain lausa testiks mõned jooksusammud teha. Kõik paistis väga lubavana. Kolmapäeval lõunast aga hakkas allkäik. Jalg hakkas iga tunniga järjest hullemaks minema. Ööl vastu neljapäeva valutas lausa nii, et ei saanud magada.

Neljapäeval käisin arsti juures, kes mudis seda omajagu ja siis lõpetuseks tegi portsu süste otse lihasesse. VALUS RAISK. Süstide tulemusena läks asi meeletu kiirusega väga hulluks. Päeva teine pool oli nii hull, et mitte midagi ei saanud teha. Iga liigutus pani säärelihase mitmeks minutiks valust tuikama. Ja valu oli tugev.

Õnneks hakkas reedel asi siiski paranemise märke näitama ja nüüd pühapäeva õhtuks olen samas kohas tagasi, kus olin teisipäeva õhtul ja loodetavasti saan siit jätkata paranemist. Kahjuks on asi siiski piisavalt tõsine, et pidin loobuma ühest hooaja tähtsaimast stardist - Jukolast. Asi on sedavõrd valusam, et olin määratud vastutusrikkaimale vahetusele.

Kartofiilidele ka sortiment kaarte Bulgaariast. Osa radadega, osa ilma.