Kuvatud on postitused sildiga valu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga valu. Kuva kõik postitused

09 märts 2010

Skalp!


Ja asjaosalistele etapiajad!

1 4:54 4:54 0
2 3:04 7:59 170
3 3:24 11:23 170
4 3:29 14:53 171
5 5:50 20:43 170
6 4:56 25:40 169
7 3:31 29:11 168
8 6:07 35:19 173
9 2:50 38:09 168
10 6:03 44:13 167
11 5:27 49:40 165
12 13:28 1:03:09 171
13 16:53 1:20:02 168
14 1:23:10 1:23:10 168
Total 1:23:10 1:23:10 168

06 detsember 2009

Tirimislaupäevak vol 2

Kõigepealt suured vabandused nende kodanike ees, kelle postkasti sel nädalal kutset ei maandunud. Põhjus on lihtne. Olin tegelikult arvestanud, et pean sel nädalal üksi tirima, sest kõik tirijad peale minu on ju jäägitud sise-o sõbrad. Tundub, et eksisin - keegi pole väga suur sise-o sõber.
Eilne tirime toimus lihtsama organiseerimise huvides juba varem planeeritud rajal. Jooksime 1999 aasta Jüriööjooksu meeste vahetust. Täpsemalt sama rada, mida jooksin mina 10 aastat tagasi kevadel ajaga 58:04 ja saavutasin oma vahetuses selle resultaadiga kõrge 43. koha.
Erinevalt 10 aasta tagusest võistlusest oli eile suhteliselt valge, peas ei olnud ise ehitatud halogeenlampi ja ka sportlik tase oli omal hinnangul natuke paranenud. Ootused olid kõrged. Järgenvalt siis väike reportaaž otse sündmuskohalt:

Kolm meest pühkisid stardist minema rind rinna kõrval. Tempo kruviti nii kõrgeks, et juba k-punktist loetud meetrite kaugusel tegi esimene jooksja esimese vea.
Esimene etapp oli kuulikindel. Tuli üldsuunaga joosta suurima mäeni välja ja mööda seda punkti. Kuigi jooksjad võtsid erinevaid mikrovalikuid, oli seis esimeses punktis veel lahtine. Punkti jõudsid jooksjad kõrvuti. Kompostreid jagus kõigile.
Teisel etapil jagunesid võistlejad kahte rongi. Esimest neist juhtis Jürgen Einpaul, kes otsustas joosta otse jõe äärde ja siis rada pidi sillani. Teist rongi juhtis Sander Vaher, kes otsustas vasakult teed ja radu pidi sillale läheneda. Esimese kaamera vaatevälja jõudes maalilisel Keila jõge ületaval sillal oli aga üllatuslikult ca 10 sekundilise eduga läinud juhtima Peeter Pihl, kes aga peale jõe ületamist luges kaarti valesti ja jooksis kaardile joonistatud punkti, mida sel päeval siiski läbida ei tulnud. Vea tulemusena asus teises punktis juhtima Vaher. Pihl tuli 10-15sek hiljem ja sama vahega omakorda Jürgen Einpaul. Kõik oli veel lahtine.
Kolmandal etapil taluhoovi lähedusest mööda joostes murdis ketist lahti taluõue kaitsev piisoni mõõtu verekoer, kes otsejoones võttis sihi võistlejaterivi juhtinud Sandri suunas. Antud koer on laiemale üldsusele tuntud koerana, kes 2007.a hilissügisel sõi ära kaks Keila Juga uudistama tulnud Kiviõli Gümnaasiumi kuuenda klassi õpilast. Sander ensekindla sportlasene kostitas koera tugeva jalahoobiga ning jätkas oma eelnevalt läbimõeldud teevaliku realiseerimist. Peeter aga kohkus niivõrd, et muutis plaani ja jooksis läbi metsa mäe otsas olevale rajale. Kolmandas punktis olid võistlejad kõik kuskil poole minuti sees.
Neljandas etapp olukorras muutusi ei toonud, kuid punktist väljudes tõstis Vaher hüppeliselt tempot ja tõmbas jälitajaterivi pikaks. Jürgen Einpaulil katkes silmside eesjooksjatega.
Teel viiendasse punkti oli kiirus tõstetud maksimumini. Pihli ja Vaheri vahele oli kärisenud ca 20 sekundiline vahe. Viiendale punktile lähendes siiski tegi Pihl parema teevaliku ja võitis ca 10 sekundit väärtuslikku aega.
Teel kuuendasse punkti võtsid kõik jooksjad erinevad teevalikud. Kuuendas punktis juhtis siiski Sander 10-15 sekundilise eduga. Kõik oli veel lahtine.
Edasi järgnes korralik jooksuetapp ohtliku teeületusega. Taaskord demonstreeris liider oma erakordseid jooksjavõimeid. Lisaks jäi Pihl teeületusel stoppama autoderivi tõttu. Vahe kärises aina suuremaks. Publiku eest läbi joostes oli see üle 20 sekundi.
Kaheksas punkt oli viimane orienteerumistehnilisi oskusi nõudev. Kõik võistlejad läbisid selle ettevaatlikult ja muutusi ei toimunud. Vaher jätkas liidrina, silmsidemes püsis Pihl. Einpaul kontrollis jooksu tagant.
Teel viimase punkti poole oli selge, et võit läheb seekord Sandrile. Lahtiseks jäi vaid, kui ülekaalukas võit on. Pihl andis endas kõik aga viimases punktis komposteerides jäi tal vaid üle rõõmustada Sandri võidu ja enda kindla teise koha üle.

Selline üritus siis. Asjaosalistele siia veel enda etapiajad:
1 5.17 1 156 1 272 4.34 4.09 10,0%
2 5.08 837 1 079 6.08 4.45 28,9%
3 2.49 574 634 4.54 4.26 10,6%
4 1.01 158 171 6.28 5.58 8,3%
5 4.05 628 839 6.30 4.52 33,7%
6 3.50 759 872 5.03 4.24 14,8%
7 2.56 630 673 4.39 4.21 6,8%
8 1.49 271 303 6.45 6.02 11,9%
9 3.21 720 741 4.40 4.31 3,0%
10 1.00 118 125 8.30 8.00 6,3%
11 2.50 561 692 5.03 4.06 23,2%
12 0.44 79 178 9.20 4.08 125,1%
Total 34.54 6 490 7 578 5.22 4.36 16,8%

Kuigi võrrelda pole siin midagi, siis huvilistele lisan siiski ka 1999 Jüriöö tulemused.
Järgmisel nädalal liigume tõenäoliselt Tallinnast ida poole. Huvilised andke endast märku!

22 november 2009

Unsung

Eile sai tehtud värske hooaja esimene kvaliteettreening. Varakult välja hõigatud igalaupäevane tirimistreeningute sari ei tahtnud eriti käima minna. Nüüdseks siiski saime esimese treeninguga maha ja tuleb tunnistada, et oli väga mõnus elamus.
Kuigi meid oli joonele tulnud vaid neli, mis pole just võimsaim ühisstart maailmas, oli treening siiski õnnestunud. Sander oli teinud Paukjärve reljeefikaardile väga korraliku raja ja kirsiks tordi peal oli üheksa kraadine ilm, mis soosis lühikest dressi.
Sooritus jäi kaunis kehvaks. Märg ja kohati risune mets mõjutasid mu suunajooksu ja mikroteevalikuid liiga palju. Nagu kaardilt näha on, võtsin esimese ropsuga viienda punkti vales kohas ära. Alles järgmisse punkti minnes mõistsin olukorda ja jumala abiga jooksin isegi õigest punktikohast läbi. 12nda punkti juures kadus ka kontakt kaardiga ja punkti sain kiiresti kätte vaid tänu Sandrile.
Aga füüsiliselt oli mõnus. Korralik andmine. Provotseerisin Sandrit nii palju kui suutsin ja poiss võttis vedu küll. Mingid etapid ikka pidin täiest jõust jooksma, et tal kannul püsida. Seda oligi vaja.
Panen asjaosalistele siia oma etapiajad ka. Äkki võtsite ka ja saate mõtiskleda nende üle.



1 4.05
2 1.16
3 6.31
4 2.00
5 3.24
6 2.46
7 2.17
8 1.05
9 1.43
10 2.55
11 1.53
12 1.35
13 0.37
14 2.00
15 4.29
16 5.17
17 3.45
18 2.02
19 2.42
20 2.14
21 2.44
22 2.48
Total 1.00.18 9 340 10 506 6.27 5.44 12,5%

06 oktoober 2009

Suunto Games

Suunto Games pakkus ainult positiivseid elamusi. Hea läbitavusega mets. Piisavalt reljeefi, et tekitada illusioon nõudlikust rajast. Tormihoiatusest ja lubatud lumesajust hoolimata sai joosta lühikeste riietega. Asfaltkattega parkla. 20+ dušši piiramatu sooja veega. 2+2 sõidureaga tee peaaegu võistluskeskuseni. Tõenäoliselt oleks see võistlus töötanud suurepäraselt ka +2 kraadise külma vihma/lumesajuga.
Enne võistlust lootsin salaja, et olen natuke tugevam. Kaks päeva jooksul aga sain peksa kõigilt, kellelt sellel nädalavahetusel võimalik peksa saada oli.
Esimesel päeval ei sujunud orienteerumine. Nelja nädalane võistluspaus oli orienteerumisoskused paksu roostekihi alla matnud. Tegin ümmarguselt 3x30sek ja mõned pisemad kaared. Kokku gramm üle 2 minuti. Füüsiliselt võitlesin lõpuni välja ja ei tundnud ennast ülemäära nõrgana. 3 minutine kaotus tuli teatud määral üllatusena aga minu lühiraja tase just selline ongi. Positiivne oli aga see, et sain väga hea lähtepositsiooni pühapäevaseks viitstardiks. Suurim hirm oli mul see, et pean ka viitstardi üksi jooksma.
Pühapäeval olid jalad uskumatult väsinud laupäevasest jooksust. Täiskiirusel jooks maastikul on ikka nii kuradi spetsiifiline tegevus, et ilma seda harjutamata on raske seda hästi teha. Elu näitas, et ka 4 nädalat on liiga pikk aeg.
Viitstardist ootasin ennekõike võimalust pingutada 110% ja joosta terve rada grupis. Eesolevaid nädalavahetusi arvestades oli seda hädasti vaja. Eriti teretulnud oleks olnud korralik Andreas Kraas Experience, ehk 10,5km hapnikuvõlga ja Chiefi kannul rippumist. Päris nii välja ei kukkunud aga väga hea tirimine oli küll. Mõlemad andsime oma parima, et tempot üleval hoida. Kohati võtsime natuke erinevaid teevalikuid, mis aga nii hea nähtavuse ja läbitavusega metsas ei muutnud midagi. Stardis ma küll ei näinud lootust eesstartijaid kätte saada ja seda enam tõstis enesekindlust nende nägemine rajal. Olin juba enne starti paikka pannud taktika kuidas Chiefi skalbi lõpus võtan ja passisin raja lõpuosas lühikestel etappidel. Eelviimases punktis, kus pidin alustama oma kiirendust suutis aga üks tarkpea ennast meie vahele poetada ja mitte SI jaama tabada. Kui Chiefi viimases punktis uuesti kätte sain, oli minu jõud lihtsalt otsas. Samas oli Chiefi lõpuspurt minu omast kordades tugevam. Tundub küll, et kui ka oleksin ees olnud viimases punktis, oleksin ikka peksa saanud.
Hea on, kui on konkurentsi. Mis siin salata', tore oli ainult nooremat põlvkonda poodiumil näha. Teen endast kõik, et järgmine aasta oleksin seal mina.

Tulemused

2. päeva kaart